Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused Pae ja Maleva keskuses

•  Rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja rehabilitatsiooni planeerimine

Tegevusvõime, osalusvõime, kõrvalabi ja abivahendite vajaduse ning sotsiaalse ja füüsilise keskkonna ressursside hindamine, hinnangu koostamine koostöös isiku või isiku esindajaga, vajaduse korral motiveerimine rehabilitatsiooniprotsessis osalemiseks. Vajaduse korral hindamine isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum). Hindamise ja hindamistulemuste ja/või planeeritavate tegevuste fikseerimine rehabilitatsiooniplaani või – programmi tegevuskavas.

• Sotsiaaltöötaja teenus. Silvia Looveer, Ilona Petrikova

Nõustamine (informeerimine, juhendamine, jõustamine, motiveerimine) ja teenuste koordineerimine sotsiaalsete probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks, et toetada/ soodustada isiku edaspidist funktsioneerimist, tegevusja osalusvõimet. Isiku lähivõrgustiku aktiveerimine, kogukonna ressursside vahendamine, avalike teenuste osutajate ja teiste formaalse võrgustiku liikmete (tööandjad, haridustöötajad, Töötukassa juhtumikorraldajad) konsulteerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel.

• Eripedagoogi teenus. Kati Kiiver 

Kognitiivsete, kommunikatsiooni-, sotsiaalsete, õpi- ja muude oskuste arendamine eripedagoogiliste võtetega. Võrgustikuliikmete eripedagoogiline nõustamine, sealhulgas isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, avalik ruum). Orienteerumis- ja liikumisõpetus (sh valge kepi kasutamine, marsruutide õpetamine jm), punktkirja õpetamine, meelepuudega isikutele igapäevatoimingute õpetamine, kommunikatsioonioskuste õpetamine ja arendamine ning abivahendite vajaduse hindamine ja kasutamise õpetamine, vajaduse korral võrgustikuliikmete osavõtul. Abivahendite vajaduse tuvastamisel, kui puudub õigus abivahendit määrata, vajaliku spetsialisti soovitamine.

• Füsioterapeudi teenus. Helger Helemäe

Isiku motoorse sooritusvõime ja tegevuskeskkonna (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum) hindamine ning tegevuskeskkonna kohanduste soovitamine (võimaluse korral elluviimine). Individuaalsete liigutuslikku sooritusvõimet ja iseseisvat toimetulekut arendavate, taastavate, soodustavate ja/või säilitavate füsioterapeutiliste programmide koostamine ja rakendamine ning tegevuse tulemuslikkuse hindamine koostöös isikuga. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine, sealhulgas ergonoomilise abistamise võtete õpetamine lähivõrgustiku liikmetele isiku abistamiseks tema tegevuskeskkonnas.

• Tegevusterapeudi teenus. Maria Tähepõld

Võimalikult parima tegevusvõime saavutamine ja säilitamine läbi eesmärgipäraste tegevuste. Igapäevaelu valdkondades (enesehooldus, õppimine, töö ja vaba aeg) vajalike oskuste õpetamine, arendamine ja säilitamine võimalikult iseseisvaks toimetulekuks. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Teenuse osutamine vajadusel isiku harjumuspärases tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töökoht, vaba aja tegevuskohad, avalik ruum). Teraapiaseansid nii siseruumides kui õuealal. Terapeutiline sekkumine on alati koostöös teenusekasutaja ja tema esindaja jm tugivõrgustikuga. Nõustamine jõukohase iseseisvuse võimaldamiseks, füüsilise ja sotsiaalse keskkonna kohandamiseks. Mängimise või töötamise õppimine, sensoorse integratsiooni teraapia (sh sensoorse profiili ja dieedi koostamine), suhtlemise ja kommunikatsioonioskuste arendamine (sh tunnetuslik suhtlemine, lause tasandil piltidega suhtlustahvel), peenmotoorika arendamine (sh pliiatsihoid), terapeutilised harjutused liigesliikuvuse soodustamiseks/säilitamiseks. Koostöös MTÜ Abi- ja Teraapiakoerte Ühinguga saab teraapiasse kaasata vastava väljaõppe saanud teraapiakoera koos koerajuhiga. 

• Loovterapeudi teenus. Margit Karindi, Nelli Kreuz, Triin Žemžurova

Loovteraapia raames tehakse kunstiteraapiat, muusikateraapiat ja vibroakustilist teraapiat. Teenusekasutajast lähtuvalt seab terapeut teraapiale konkreetsemad eesmärgid, milleks võivad olla näiteks peenmotoorika, tähelepanu ja keskendumisvõime, eneseväljenduse toetamine, säilitamine või parendamine, samuti ärevuse leevendamine, eduelamuse ning emotsionaalse heaolu pakkumine. 

Muusikateraapias kuulatakse väga mitmekülgset muusikat, musitseeritakse erinevatel rütmi- ja kõlapillidel ja improviseeritakse ka häälega. Tavaliselt algab ja lõpeb muusikateraapia korduvate tegevuste ja muusikapaladega, mis pakuvad stabiilsust ja turvalisust. Muusikateraapia mõju teenusekasutajale võib olla väga erinev, näiteks muutub teenusekasutaja kuulatavast muusikast varasemaga võrreldes palju teadlikumaks ja elab sellele emotsionaalselt kaasa või suudab pillimängus teadvustada ka terapeudi poolt mängitavat ja seda pisut peegeldada ehk järele teha, samuti kontrollida pillimängu tugevust ja tempot. 

Vibroakustilises teraapias kasutatakse madal sageduslikke helisid, mis annavad heaolu-ja turvatunde, mõjuvad tasakaalustavalt ja rahustavalt nii vaimule kui kehale. Taustaks kõlab ka sobiv muusika või loodushääled. Vibroakustilist teraapiat kasutatakse näiteks lihaspingete ja spasmide vähendamiseks, kehateadlikkuse parendamiseks, stressi ja kurnatuse leevendamiseks. Isegi, kui teenusekasutaja lõõgastub vibroakustilisel madratsil nii, et ta jääb magama, omab see ikka tasakaalustavat mõju.  Tihti on teenusekasutajad pärast teraapiat rühmas rahulikumas olekus. 

Kunstiteraapia positiivseteks muutusteks võivad olla näiteks silma ja käe koostöö paranemine ehk teenusekasutaja jälgib ja kontrollib oma käte tegevust, või suudab ta pikemalt keskenduda oma töö tegemisele ja selle terviklikult vormistada, julgeb teha iseseisvaid loomingulisi valikuid ilma grupikaaslastelt eeskuju võtmata, suudab ja julgeb erinevaid materjale käsitseda, sellele vajalikku survet avaldada või tunneb uhkust valminud vahva töö üle, mis annab talle enesekindlust. Teraapias kasutatakse palju erinevaid materjale ja tegevusi – joonistamine, maalimine, voolimine, lõikamine, rebimine ja liimimine, viltimine, pärlite lükkimine, kaunistamine jms. Kasutatakse värve, pliiatseid, savi, plastiliini, voolimismassi, looduslikke ning taaskasutatavaid materjale, kuivaineid, ajakirjade väljalõikeid, kipssidet, villa, tekstiili, pärleid, karpe jne. 

Loovteraapia on seega eesmärgistatud teraapiline tegevus, mis kasutab erinevaid kunstiliike teraapilistel eesmärkidel. Oluline on, et teenusekasutaja naudiks protsessi, et säiliks sõbralik ja toetav atmosfäär ning et ta tuleks teraapiasse rõõmuga. 

• Psühholoogi teenus. Õnne Uus

Teenuse eesmärk on erinevate psühholoogiliste probleemide ennetamine ja lahendamine. Psühholoog nõustab ja motiveerib pereliikmeid, et toetada pere rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. 

• Kogemusnõustamine. Pille Unt

Kogemusnõustamine on sarnase kogemusega inimeste vahel toimuvat teadmiste ja kogemuste vahetust, mille käigus pakutakse emotsionaalset-sotsiaalset või praktilist tuge.  Keskmeks on inimesest aru saamine läbi kogemuse, emotsionaalse ja psühholoogilise valu. Kogemusnõustamine aitab välja uurida, mis lahendusi inimene vajab ning koos välja mõelda edasine tegevuskava. Kogemusnõustaja on inimene, kes on saanud professionaalse kogemusnõustaja väljaõppe ning kellel on läbi töötatud isiklik taastumise kogemus.