Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused lastekeskuses

  •  Rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja rehabilitatsiooni planeerimine 

Tegevusvõime, osalusvõime, kõrvalabi ja abivahendite vajaduse ning sotsiaalse ja füüsilise keskkonna ressursside hindamine, hinnangu koostamine koostöös isiku või isiku esindajaga, vajaduse korral motiveerimine rehabilitatsiooniprotsessis osalemiseks. Vajaduse korral hindamine isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum). Hindamise ja hindamistulemuste ja/või planeeritavate tegevuste fikseerimine rehabilitatsiooniplaani või – programmi tegevuskavas.

  • Sotsiaaltöötaja teenus 

Nõustamine (informeerimine, juhendamine, jõustamine, motiveerimine) ja teenuste koordineerimine sotsiaalsete probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks, et toetada/ soodustada isiku edaspidist funktsioneerimist, tegevusja osalusvõimet. Isiku lähivõrgustiku aktiveerimine, kogukonna ressursside vahendamine, avalike teenuste osutajate ja teiste formaalse võrgustiku liikmete (tööandjad, haridustöötajad, Töötukassa juhtumikorraldajad) konsulteerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel.

  • Eripedagoogi teenus. Marge Siimann, Kati Kiiver

Eripedagoogi teenus sisaldab endas pedagoogilisi tegevusi kognitiivsete oskuste, kommunikatsiooni, sotsiaalsete oskuste jm arendamiseks ning tugivõrgustiku nõustamist. Teraapia eesmärgid lähtuvad rehabilitatsiooniplaanis püstitatud eesmärkidest. Teraapiatunnid toimuvad arvestades teenusekasutaja võimekust ning oskuste taset.

  • Logopeedi teenus. Margit Golovkin

Logopeedilise töö eesmärk meie tugikeskuses on arendada lapsel või noorel oskust ümbritsevat maailma mõista ja end väljendada. Vajadusel kasutame alternatiivkommunikatsiooni (AAC) kõne arengut toetava ja kõnet asendava vahendina. Tegeleme oraalmotoorika arendamisega närimis-ja neelamisraskuste leevendamiseks ning hääldusoskuste kujundamiseks. Abi on saanud teenusekasutajad vanuses 2-18 eluaastat. Peamine sihtrühm on intellektipuudega, autismispektri häiretega ja PCI diagnoosiga lapsed. Logopeedi teenuse saamise aluseks on rehabilitatsiooniplaan, võimalik on ka tasuline teenus MTÜ Inimeselt Inimesele hinnakirja alusel. 

  • Füsioterapeudi teenus

Eakohase motoorse arengu toetamine, motoorsete potentsiaalide arendamine. Liigutus- ja liikumismustrite parendamine ja säilitamine võimalikult iseseisvaks toimetulekuks. Staatilise ja dünaamilise tasakaalu, silm-käsi, silm-jalg koordinatsiooni parendamine ja säilitamine. Liigesliikuvuse ja lihaselastsuse parendamine ja säilitamine, vereringe stimuleerimine, asendravi. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, olemasoleva abivahendi kohandamine koostöös abivahendeid müüvate ja rentivate ettevõtetega. Personaalse harjutuskava koostamine Physiotools programmis. Tugivõrgustiku (vanem/eestkostja, tegevusjuhendajad, eripedagoogid) nõustamine ergonoomikas, personaalse harjutuskava läbiviimiseks, asendraviks, sh ergonoomika alased sisekoolitused personalile. Vajadusel Sensoorse profiili ja Sensoorse dieedi koostamine.

Teraapiates rakendatakse TEACCH või check-in meetodit teraapia struktureerimiseks ning TimeTimer`it teraapia/tegevuste kestvuse visualiseerimiseks. Suhtlemise ja kommunikatsioonioskuste arendamiseks on kasutusel Tunnetusliku suhtlemise meetod, PECS meetod, PCS-pildid ja lause tasandil PCS-piltidega suhtlustahvlid, lihtsustatud viiped ning kehaviiped. Lisaks kommunikaator, arvamustahvel ja enesehindamise sümbolid.

Teraapiaseansid toimuvad nii siseruumides kui ka õuealal. Teraapiates on võimalus kasutada Grossing trenazööri, Motomed trenazööri ja ratsutamistrenazööri. 

  • Tegevusterapeudi teenus. Kadri Kase

Võimalikult parima tegevusvõime saavutamine ja säilitamine läbi eesmärgipäraste tegevuste. Igapäevaelu valdkondades (enesehooldus, õppimine, töö ja vaba aeg) vajalike oskuste õpetamine, arendamine ja säilitamine võimalikult iseseisvaks toimetulekuks. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Teenuse osutamine vajadusel isiku harjumuspärases tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töökoht, vaba aja tegevuskohad, avalik ruum). Teraapiaseansid nii siseruumides kui õuealal. Terapeutiline sekkumine on alati koostöös teenusekasutaja ja tema esindaja jm tugivõrgustikuga. Nõustamine jõukohase iseseisvuse võimaldamiseks, füüsilise ja sotsiaalse keskkonna kohandamiseks. Mängimise või töötamise õppimine, sensoorse integratsiooni teraapia (sh sensoorse profiili ja dieedi koostamine), suhtlemise ja kommunikatsioonioskuste arendamine (sh tunnetuslik suhtlemine, lause tasandil piltidega suhtlustahvel), peenmotoorika arendamine (sh pliiatsihoid), terapeutilised harjutused liigesliikuvuse soodustamiseks/säilitamiseks. Koostöös MTÜ Abi- ja Teraapiakoerte Ühinguga saab teraapiasse kaasata vastava väljaõppe saanud teraapiakoera koos koerajuhiga. 

  • Loovterapeudi teenus – muusikateraapia. Kertu Rummel.

Muusikateraapia on muusika ja/või selle elementide (heli, rütm, meloodia, harmoonia) kasutamine kvalifitseeritud muusikaterapeudi poolt klienditöö protsessis, mis on kavandatud suhtlemise, õppimise, väljendamise, jõuvarude mobiliseerimise ja teiste terapeutiliste eesmärkide lihtsustamiseks, et rahuldada füüsilisi, emotsionaalseid, vaimseid, sotsiaalseid ja kognitiivseid vajadusi. Muusikateraapia eesmärgiks on arendada potentsiaale ja/või taastada indiviidi funktsioone nii, et ta saavutaks parema intra- ja interpersonaalse integratsiooni, seega saavutada parem elukvaliteet ennetamise, taastamise või ravi kaudu (WFMT, 1996). Põhiline klienditöö diagnostilisel, funktsionaalsel ja rekreatiivsel tasandil. Muusikateraapias leiavad kasutust retseptiivsed meetodid (stimuleeriv, projektiivne, eurütmiline, rahustav ja somaatiline kuulamine); ekspressiivsed meetodid (instrumentaalsed ja temaatilised improvisatsioonid, lauluimprovisatsioonid, vokaalsed vaba improvisatsioonid); rekreatiivsed meetodid (instrumentaalsed ja vokaalsed tehnikad, muusikaline produktsioon, muusikalised mängud ja tegevused); kompositsioonimeetodid (laulu kirjutamine, notatsioonilised tegevused – figuurnoodid). Enim kasutatavad meetodid muusikateraapias erivajadustega lastega on Nordoff-Robbinsi meetod, Alvini meetod, vibroakustiline teraapia (kõlahäll, kõlakausid, gong), BIM-meetod jne. Samuti on kasutusel alternatiivkommunikatsioonivahendid. Terapeutiline sekkumine on alati koostöös teenusekasutaja ja tema esindaja/ tugivõrgustikuga. Muusikateraapias osalemine ei eelda muusikalisi teadmisi ega oskusi.

  • Loovterapeudi teenus- kunstiteraapia. Marju Jõgis

Kunstiteraapia positiivseteks muutusteks võivad olla näiteks silma ja käe koostöö paranemine ehk teenusekasutaja jälgib ja kontrollib oma käte tegevust, või suudab ta pikemalt keskenduda oma töö tegemisele ja selle terviklikult vormistada, julgeb teha iseseisvaid loomingulisi valikuid ilma grupikaaslastelt eeskuju võtmata, suudab ja julgeb erinevaid materjale käsitseda, sellele vajalikku survet avaldada või tunneb uhkust valminud vahva töö üle, mis annab talle enesekindlust. Teraapias kasutatakse palju erinevaid materjale ja tegevusi – joonistamine, maalimine, voolimine, lõikamine, rebimine ja liimimine, viltimine, pärlite lükkimine, kaunistamine jms. Kasutatakse värve, pliiatseid, savi, plastiliini, voolimismassi, looduslikke ning taaskasutatavaid materjale, kuivaineid, ajakirjade väljalõikeid, kipssidet, villa, tekstiili, pärleid, karpe jne. 
Loovteraapia on seega eesmärgistatud teraapiline tegevus, mis kasutab erinevaid kunstiliike teraapilistel eesmärkidel. Oluline on, et teenusekasutaja naudiks protsessi, et säiliks sõbralik ja toetav atmosfäär ning et ta tuleks teraapiasse rõõmuga. 

  • Psühholoogi teenus. Õnne Uus

Teenuse eesmärk on erinevate psühholoogiliste probleemide ennetamine ja lahendamine. Psühholoog nõustab ja motiveerib pereliikmeid, et toetada pere rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. 

  • Kogemusnõustamine. Pille Unt

Kogemusnõustamine on sarnase kogemusega inimeste vahel toimuvat teadmiste ja kogemuste vahetust, mille käigus pakutakse emotsionaalset-sotsiaalset või praktilist tuge.  Keskmeks on inimesest aru saamine läbi kogemuse, emotsionaalse ja psühholoogilise valu. Kogemusnõustamine aitab välja uurida, mis lahendusi inimene vajab ning koos välja mõelda edasine tegevuskava. Kogemusnõustaja on inimene, kes on saanud professionaalse kogemusnõustaja väljaõppe ning kellel on läbi töötatud isiklik taastumise kogemus.