Käo Põhikooli õpetaja Mairi Forni artikkel “Sotsiaalsete oskuste arendamine hooldus- ja toimetulekuõppes” Eripedagoogika nr 66, oktoober 2021

Käo Põhikoolis õpivad haridusliku erivajadusega lapsed, kellele nõustamiskomisjon on soovitanud õpet põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel toimetuleku- või hooldusõppes. Õpitakse individuaalse õppekava alusel, mis viiakse läbi Käo Põhikooli ja Käo Tugikeskuse lastekeskuse sidusas koostöös. Õppetöö koolis on jaotatud õpitervikuteks, milles erinevad arenguvaldkonnad omavahel lõimuvad. 

Erinevaid arenguvaldkondi ja vastavate oskuste spetsiifikat ning õpilaste oskuste arengutaset arvestavalt viiakse õppetegevusi läbi oskusrühmades. Igapäevase õppetegevuse käigus pööratakse suurt tähelepanu sotsiaalsete oskuste arendamisele, sellega tegeletakse kogu päeva vältel nii tundides kui vaba aja tegevustes. Haridusliku erivajadusega õpilaste sotsiaalne võrgustik on pigem väike, koosnedes peamiselt perekonnaliikmetest ning kooli tugivõrgustikust, kuid sellegipoolest on sotsiaalsete oskuste omandamine oluline osa nende igapäevaelust. 

Usaldusliku kontakti loomine

Turvaline keskkond on õppimiseks oluline, hirm ja ärevus vähendavad õpivõimet. Täiskasvanu ülesandeks on turvatunde loomine ning edasine toetamine. Lisaks turvatunde tekitamisele on tähtis lapsega saavutada omavaheline usaldus ja kontakt. 

On õpilasi, kellega kontakti saavutamine ja suhtlemine on lihtne. Mõni laps suudab õpitud viisil oma soovidest ning vajadustest märku anda, parimal juhul ka täiskasvanu küsimustele vastata või temaga dialoogi astuda. Siinkohal toon näiteks ühe oma rühma tüdruku, kellel verbaalne kõne puudub, kuid kes kasutab PODD suhtlusraamatut. Raamatus olevatele sümbolitele osutades saab ta oma mõtteid teistele edastada. Üks meie viimaseid suhtluskordi võttis huvitava ja ootamatu suuna kui ta ühel hetkel oma raamatu abil ütles, et soovib midagi teha, täpsemalt minna spa-sse. 

Mida aga teha kui kontakti loomine nii sujuvalt ei teki? On õpilasi, kes sageli viibivad „omas maailmas” ja ümbritseva vastu suurt huvi üles ei näita. See aga ei tähenda, et neil huvi puudub, pigem puuduvad vajalikud oskused ja vaja on kõrvalist tuge. Käo Põhikooli ja Käo Tugikeskuse personal on tuttav meetodiga, mille inglise keelne termin on Intensive Interaction. Meie asutuses nimetatakse seda tunnetuslikuks suhtlemiseks. Tegemist on meetodiga, mis sobib hästi ka kõige madalama arengutasemega lastele, seega on see hea variant hooldusõppe õpilaste jaoks. Tunnetuslik suhtlemine annab võimaluse kontakti loomiseks ning edasi arendamiseks. Täiskasvanu saab luua tähenduslikke suhtlusolukordi, sisenedes lapse „ruumi”, kohanedes tema suhtlemisstiiliga ning vastates tema käitumisele. Suhtlemisel kasutatakse näiteks häälitsusi ja kehakeelt sõltuvalt sellest, kuidas õpilane suhtleb. Oluline on kõike teha lapse tempos ja lõpetada siis, kui ta enam kontaktis olla ei taha või ei jaksa. Kui korra on juba hea kontakt saavutatud, siis iga järgnev suhtluskord annab võimaluse saavutatut veelgi rohkem kinnistada. 

Alles siis, kui turvatunne ja usalduslik kontakt on saavutatud, saab hakata õpetama sotsiaalseid (ja teisi) oskusi.

Emotsioonidega toimetulek

Sotsiaalsete oskuste omandamisel on ühed olulisemad märksõnad emotsioonide regulatsioon ning enesekontroll. Eakohased teadmised selle kohta kujunevad lapse esimeste eluaastate jooksul, tekib mina-pilt ning järk järgult kontroll oma käitumise üle. Toimetuleku- ja hooldusõppes õppivatel lastel kulgeb areng tavapärasest erinevas tempos ning uute oskuste õpetamisel ei saa lähtuda eakohasest arengust, vaid peab arvestama individuaalsete eripäradega. Meeleolu reguleerimine ja käitumise kontrollimine on hooldus- ja toimetuleku õpilaste jaoks sageli keerulised, mõnel juhul ei suudetagi neid oskusi omandada. Sellest tulenevalt on suur väljakutse õpetada, et kõiki emotsioone ei saa igal ajal ja igas kohas väljendada. Siinkohal on abiks pildikeelsed juhised ja sotsiaalsed lood, mis lapsi erinevates olukordades toetavad ning regulaarsel kasutamisel aitavad oodatavat käitumist selgitada. Oma käitumisega eeskujuks olemine on samuti tähtis.

Meie kõigi enesetunnet mõjutavad paljud tegurid: väsimus, näljatunne, valu jne. Seetõttu võib mõnikord pealtnäha lihtsas ja rutiinses olukorras esineda väljakutsuvat või mittesoovitavat käitumist. Oluline on jälgida, et mistahes käitumise korral peab täiskasvanu ise jääma rahulikuks ning kindlaks. Stressirohkes olukorras tuleks verbaalset kõne kasutada nii vähe kui võimalik, sest kui õpilane on emotsionaalselt ärevas seisundis, ei jõua informatsioon temani, vaid tekitab pigem asjatut „müra”. Võimalusel tuleks kasutada konkreetseid lühikorraldusi või visuaalseid abivahendeid. Kui laps on rahunenud ja suudab taas infot vastu võtta, siis saab visuaalsele abivahendile toetudes koos läbi rääkida, mis juhtus ning mida edasi teha. 

Enesetunnet ja käitumist mõjutab ka meeltesüsteemide tundlikkus. Võib esineda ala- või ülitundlikkust, mis tähendab, et inimene ei suuda keskkonnast tulenevaid stiimuleid adekvaatselt n-ö filtreerida. On võimalik, et üks meeltest on alatundlik, teine ülitundlik. Näiteks võib õpilasel olla taktiilne ülitundlikkus ning samal ajal visuaalne alatundlikkus. Lisaks võib tundlikkus ühe meele piires varieeruda, mis tähendab, et näiteks teatud helid võivad esile kutsuda negatiivse reaktsiooni, kuid osade helide suhtes ei ole erilist reaktsiooni märgata. Tähtis on veenduda, et keskkond on õppetegevuse läbiviimiseks sobilik, vajadusel tuleb teha kohandusi.

Nii nagu turvatunde loomine on täiskasvanu roll, on seda ka emotsioonidega toimetuleku õpetamine. Erinevate tegevuste käigus on võimalik jälgida õpilaste reaktsioone ja meeleolusid ning vastavalt sellele planeerida tegevusi ja valida sobivaid vahendeid.

Tegevused tuleb planeerida rühma suurusele vastavalt

Käo Põhikoolis korraldatakse regulaarselt ülemajalisi ühisüritusi, mis aitavad õpilastel märgata keskkonnamuutusi ja pakuvad võimalusi viibida koos erinevate inimestega. Enamus õpilasi tulevad lühiajaliselt toime suures grupis olemisega, kuid alati tuleb jälgida märke väsimusest, ärritumisest või muudest vihjetest, et laps enam ei jaksa suures ja sageli lärmakas seltskonnas viibida. On aktsepteeritav kui üritusel osaletakse vaid lühiajaliselt, sest eesmärk on pakkuda positiivset kogemust. Nii ühisüritustel kui ka grupitundides tuleb läbi mõelda inimeste paigutus ruumis. Kui on teada, et laps ei jaksa lõpuni kaasa tegutseda, siis on parem valida koht, kust oleks võimalikult lihtne ja kiire lahkuda. 

Hooldus- ja toimetulekuõppe õpilased vajavad info töötlemiseks ja tegutsemiseks aega, seda vajavad ka õpilased, kelle motoorsed oskused ning võimed on nõrgemad. Käo Põhikooli õppetöö toimub peamiselt 6-liikmelistes oskusrühmades. Õpetajaid toetavad Käo Tugikeskuse tegevusjuhendajad. Enamikel õpitervikutel on kaks juhti, mis annab võimaluse grupi suurust veelgi enam varieerida. Vajadusel on tunnis jagatud rühm pooleks, sest see võimaldab õppetegevuse tempot veelgi enam maha võtta ja annab igale õpilasele rohkem aega tegutsemiseks. Vähem inimesi grupis võimaldab luua vaiksema ning rahulikuma keskkonna, vähendades segavaid ja tähelepanu hajutavaid faktoreid. Väiksemas grupis on hea harjutada kordamööda tegutsemist või oma korra ootamist, sest lühem ooteaeg on õpilastele sobilikum. Vajadusel planeeritakse üks-ühele tund, kus õpilane ja õpetaja tegutsevad kahekesi.

Kooli ja tugikeskuse meeskond teevad igapäevaselt koostööd terapeutide ja tugispetsialistidega, üheskoos liigutakse seatud eesmärkide suunas. Teraapia tunnid annavad võimaluse sotsiaalseid oskusi arendada üks-ühele või paaris tegevuse käigus. Näitena saab siinkohal tuua eripedagoogi teenuse, kus kaks last, kes mõlemad õpivad kasutama suhtlusraamatut, osalevad tunnis koos. Täiskasvanu suunamisel ning juhendamisel õpitakse koos ja kordamööda tegutsemist. Lisaks sotsiaalsetele oskustele õpitakse kommunikatsioonioskusi.

Suhtlemine kaaslastega

Üldjuhul toimub suhtlemine koolis õpilase ja täiskasvanu vahel, kuid sageli soovivad lapsed tähelepanu eakaaslastelt. Nendel juhtudel võib vaja minna täiskasvanu abi ja suunamist.

Mõnikord võib õpetaja osaks jääda vaid laste vahelise sõnumi edastamine, seda juhtudel, kui kasutusel on erinevad alternatiivkommunikatsiooni vahendid. Näitena tuleb siinkohal oma tööst meelde juhtum, kus kaks rühmakaaslast, kes verbaalset kõne ei kasuta, soovisid omavahel suhelda. Esimene poiss moodustas suhtlusraamatu abil lause, mille mina teisele poisile kõva häälega ette lugesin. Vastusena osutas teine poiss sobivale PCS pildile, mina salvestasin vastuse kommunikaatorile ja õpilane ise „ütles” sõbrale oma lause. Selline dialoog kestis neil umbes 15 minutit. 

Läbi mängu omandatakse erinevaid teadmisi, näiteks põhjus-tagajärg suhteid, probleemilahendusoskusi ja teiste inimestega koos tegutsemist. Haridusliku erivajadusega õpilased peaksid mängima pigem rohkem kui vähem, kuid enamasti on neil selleks igapäevaselt vähe võimalusi. Mäng ei pea alati olema suurelt ettevalmistatud, piisab ka käepärastest vahenditest. Käo Põhikooli hooldusõppe õpilastel on sageli üheks õppetegevuse eesmärgiks oma algatuse ülesnäitamine. Seetõttu on neile uudistamiseks ja mängimiseks hea pakkuda vahendeid, mille vastu neil on varasemalt huvi olnud või suure tõenäosusega võivad huvi üles näidata. Initsiatiivi ülesnäitamine võib võtta aega, seega on tähtis lasta õpilasel tegutseda temale sobivas tempos.

Mõnikord võib olla raskusi esemete jagamisega. Kordamööda tegutsemist on võimalik praktiliste tegevuste käigus tasapisi õpetada, vajadusel saab alustada täiskasvanu ja lapse vahelisest üks-ühele tegutsemisest. Oma lemmikmänguasja ei taha õpilane suure tõenäosusega jagada, seega parem on kasutada neutraalseid esemeid. Esialgu ühineb täiskasvanu lapse mänguga vaid lühiajaliselt, andes enda kohalolekust vaikselt märku. Tasapisi muutub täiskasvanu osalemise aeg pikemaks ning hakatakse lapsega kordamööda mängima. Tegevuse ajal võib kasutada väljendeid “minu kord”, “sinu kord”, vajadusel saab lauseid visualiseerida. Järk järgult muutub täiskasvanu mängukord pikemaks, kuid õpilane näeb, et ka temal on võimalus jagatud esemega mängida.

Tegutsemine läbi vaba mängu tuleb kasuks. Vahel tahavad täiskasvanud olukorda liiga kiirelt sekkuda, kuid tuleb meeles pidada, et lastel on vaja aega ja võimalusi ka omaette tegutsemiseks. Nii kujunevad omavahelised rollid ning suhted. Sekkuda tuleks alles siis, kui on märgata pingeid. Üks peamisi eesmärke sealjuures on pakkuda loomulikku õpi- ja suhtluskeskkonda. 

Mängulisi tegevusi on parem läbi viia väiksemas grupis, sest siis on tegevusele lihtsam keskenduda. Ühe mängu ajal saab täita erinevaid eesmärke. Näiteks võib ühel lapsel olla eesmärk arendada silma-käe koostööd, teisel harjutada oma korra ootamist, kolmandal aga hoopis midagi muud. Seega saab üks ja sama mäng olla iga õpilase jaoks sobiva raskusastmega, kuid tegutsetakse üheskoos. Täiskasvanu peab olema tähelepanelik ja loov, et ükski võimalus ei jääks kasutamata. 

Abistavad vahendid ja võimalused õppetegevuse toetamiseks

Haridusliku erivajadusega õpilastel võtab info töötlemine kauem aega, mistõttu on suhtlemisel parem kasutada lühikesi konkreetseid lauseid või juhiseid. Mida vähem on verbaalset kõne, seda parem. Sotsiaalsete oskuste õpetamisel on heaks abivahendiks erinevad pildid ja visuaalsed juhised. Need aga eeldavad vastavate piltide tähenduse tundmist. Regulaarne PCS piltide kasutamine aitab nende tähendust kinnistada. Käo Põhikoolis kasutatakse peamiselt järgnevaid vahendeid:

• PCS pildid: sõltuvalt olukorrast ja eesmärgist saab erinevaid pilte kasutada kas üksikult või suhtlustahvlil. Näiteks kasutatakse õppetöös “ootama” pilti, mis tuletab õpilasele meelde, et veel ei ole tema kord tegutseda. Kui tähelepanu ootamiselt hajub, saab täiskasvanu ilma verbaalse juhendamiseta PCS pildile osutada. Soovituslik on sagedamini kasutatavad pildid paigutada käepärasesse kohta, et neid vajadusel kiiresti kasutada saab. 
• Sotsiaalsed lood aitavad selgitada, mis hakkab toimuma ning kuidas erinevates olukordades käituda. Näiteks on kasutatud sotsiaalset lugu, mis selgitab, et tegevuse käigus võib teha vigu ja vajadusel tehakse ülesanne uuesti läbi. Sotsiaalne lugu vaadatakse üle enne tegevuse algust, vajadusel tuletatakse meelde ka tegevuse käigus. 
• Pildikeelsed juhised: näiteks on rühmas kasutusel meeldetuletus, millist käitumist hommikuringis oodatakse või et diivanil ei hüpata, vaid istutakse. PCS piltidega juhiseid kasutatakse ka mängimisel. Lühikesi pildikeelseid meeldetuletusi saab koostada mis tahes tegevuste ja teemade korral. 
• Taimer on hea vahend aja visualiseerimiseks. Seda saab kasutada nii vabal ajal kui ka tunni tegevuste käigus. Taimeri juurde võib lisada PCS pildi, mis aitab õpilasel meeles pidada, mida parasjagu oodatakse või milline tegevus on pooleli ning kui kaua aega on lõpuni jäänud. 
• Kommunikaator on väga mitmekülgne alternatiivkommunikatsioonivahend. Juhendaja salvestab jutu kommunikaatorile, laps saab oma käega vastavale sõnumiklahvile vajutades sel viisil rääkida. Käo Põhikooli õpilased on kommunikaatorit kasutades kutsunud oma sünnipäevapeole enda poolt valitud lapsi ja töötajaid, edastanud hommikuringis koduseid uudiseid, lõpuringis koolipäeva infot, esitanud koolilõpu kõne jpm.

Eelpool on välja toodud vaid mõned võimalused, mida Käo Põhikool ja Käo Tugikeskus kasutavad. Variante, kuidas suhtlemist ning sotsiaalsust toetada on palju. Tuleb vaid loovalt ja vajaduspõhiselt läheneda. Erinevaid vahendeid saab omavahel kombineerida ning koos kasutada. 

Kokkuvõte

Sotsiaalsed oskused on iga inimese igapäevaelus üliolulised, et ennast hästi tunda ja suhelda, olgu ta siis erivajadusega inimene või mitte. Sotsiaalsete oskuste õppimine on pikk protsess, mis nõuab järjekindlust ja kannatlikkust. Lastele tuleb pakkuda võimalusi õppida läbi praktiliste kogemuste.

Uute oskuste omandamisel ja arendamisel on vaja täiskasvanu tuge, teadmised ei tule iseenesest. Peamine on tunda oma õpilaste võimeid ja piire ning valida igale lapsele tema jaoks sobivad eesmärgid ja vahendid. Oluline on täiskasvanute omavaheline koostöö ja kokkulepped ning et õpilastega suhtlemisel kasutavad kõik samu vahendeid ja viise. Abiks on erinevate visuaalsete materjalide kasutamine ning võimalikult lühikesed ja konkreetsed juhised. Iga edusamm väärib tunnustust, seda väärivad nii õpilased, lapsevanemad kui ka lastega töötavad spetsialistid.