Artikkel Sotsiaaltöö ajakirjas: Käo Tugikeskus- inimnäoline asutus Tallinnas
Käo Tugikeskus on kogu rohkem kui 25 tegutsemisaasta jooksul olnud midagi enamat, kui lihtsalt hoolekandeasutus. See on turvaline ja sõbralik teenuseosutaja puuetega inimestele ning professionaalse meeskonna hinnatud tööandja.
Käo Tugikeskus on üks esimesi asutusi Tallinnas, kus hakati korraldama vajaduspõhiseid avahooldusteenuseid raske või sügava intellekti- ja liitpuudega lastele. Aastal 1994 kinnitati Tallinna linnavalitsuse määrusega Käo Tugikeskuse põhikiri, millega pandi asutusele alus. Algul Päevakeskus Käo nime kandnud asutuse rajamisele aitasid kaasa aktiivsed lapsevanemad, sotsiaalministeerium ning Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet. Praegune nimi Käo Tugikeskus saadi 2017. aastal.
Varem kaitseministeeriumile kuulunud lasteaiahoone Käo tn 53 kohandati puuetega laste vajadustele ja 1. septembril 1996 võeti tollasesse päevakeskusesse vastu esimesed sügava ja liitpuudega lapsed, kellega töötamiseks avahoolduses varasemad kogemused puudusid. Keskuse esimene direktor Merike Melsas oli ametis üle 20 aasta. Tänaseks on meie nüüd juba kolme üksusega tugikeskuse juht Marina Runno, kes on oma inimnäolise juhtimisstiili ja väärtustega panustanud asutuse arengusse alates 2019. aastast.
Teenused lastele ja täiskasvanutele
Praegu tegutseb Käo tänaval meie lastekeskus. Samas majas on lastele loodud ka võimalus omandada kvaliteetne ning võimetekohane põhiharidus: alates 2011. aastast tegutseb seal MTÜ Inimeselt Inimesele Käo Põhikool hariduslike erivajadustega lastele, kellele nõustamiskomisjon on soovitanud õpetust põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel toimetuleku- või hooldusõppes. Õppida saab õppemaksuta. Kooli nimekirjas on 38 õpilast. Käo Tugikeskus toetab hariduse omandamist laste päevahoiuteenusega. Lisaväärtusena pakume lastele tuge sotsiaalse rehabilitatsiooni teenustega.
Aastal 2004 avati Käo Tugikeskuse Pae keskus ja 2012. aastal Maleva keskus, kus täiskasvanutele on loodud tingimused saada riiklikku igapäevaelu toetamise teenust ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid (teenustele saamiseks tuleb teha taotlus sotsiaalkindlustusametile). Erinevaid teenuseid saab praegu 75 täiskasvanut.
Käo Tugikeskuse põhimõte on alati olnud, et lapsed ja täiskasvanud saaksid vajaduspõhiseid teenuseid ühest turvalisest kohast nii, et nende vanematel on võimalik samal ajal töötada või muid asjatoimetusi teha. Tugikeskuses on ligipääsetav ja turvaline keskkond, kus lapsed saavad omandada põhiharidust ja kasutada linna rahastatavat laste päevahoiuteenust ning riiklike sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid. Täisealiseks saades on võimalik saada riiklikke erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid. Vanemad ei pea leidma päeva keskel aega ega korraldama sõiduvõimalust, et viia pere liiget teistele teenustele. Vajaduse korral saab kasutada Tallinna linna tasuta sotsiaaltransporti, mis toob inimese kodu juurest tugikeskusesse ja õhtul viib koju.
Töökorraldus on kõikjal sarnane
Kõigis kolmes tugikeskuse üksuses tegutseme sarnase töökorralduse alusel. Lapsed ja täiskasvanud teenusekasutajad on jagatud kuueliikmelistesse kodurühmadesse. Igas rühmas toimetab vahetustega kolm tegevusjuhendajat.
Alates 2018. aastast osutatakse Käo Tugikeskuses igapäevaelu toetamise teenust päeva- ja nädalahoiuteenusena, mis võimaldab teenust kasutada kuni 23 ööpäeva kuus. Majutusruumides tegutsevad õhtuse ja öise aja tegevust korraldavad tegevusjuhendajad. See paindlik teenus sobib meie teenusekasutajatele, sest annab võimaluse harjutada vanemateta olemist uues keskkonnas.
Tugikeskuses on vajalik tugi nii lastele kui ka täisealistele teenusekasutajatele: kooli õpetajad, tugispetsialistid ja terapeudid-spetsialistid. Oleme algusest peale järginud põhimõtet, et kvaliteetse teenuse saame tagada ainult piisava hulga spetsialistidega ja selles järeleandmisi teha ei saa.
Kõige olulisemad ja suurima mõjuga koostööpartnerid on meie teenuse kasutajate vanemad. Peame oluliseks nendega koostöösidemete loomist ja hoidmist ning vahetame iga päev infot. Olulised kokkupuutekohad on iga-aastased individuaalsed arengu-koostöövestlused ja ühisüritused, kuhu pereliikmed on väga oodatud. Vanemad on oodatud ka tugikeskuse sisekoolitustele. Aastas korra korraldame vanemate rühmakohtumisi, kus on samuti info ning kogemuste jagamise võimalus. Tugikeskuse rehabilitatsioonimeeskonnas on vanemate kogemusnõustaja, kes saab tuge pakkuda toimetulekul oma lapse või juba nooruki erivajadustega.
Kõige olulisemad ja suurima mõjuga koostööpartnerid on meie teenuse kasutajate vanemad.
Igapäevase töö korraldamisel on koostöö teenuse kasutajate vanematega hindamatu. Kui planeerime tegevust, siis on väga oluline, et oleme võtnud aega põhjalikult tundma õppida lapsi ja täiskasvanuid, kes meie teenust kasutavad, ning nende peresid. Oluline info tuleb pere liikmetelt, mis on teenusekasutaja eripärad, eelistused ja vajadused. Väärtustame koostööd, mis toetab inimest sellisena, kus ta päriselt oma arengus on. Näiteks oskab tugikeskuse muusikalise tegevuse juhendaja märgata meie noorte hulgas neid, kes soovivad end väljendada klaverimängu kaudu, erilise rütmipilliga või mõnel muul põneval viisil. Oluline on märgata, mis paneb inimese silmad särama.
Rõõmustavat ja erakordset tuleb tihti ette
Tugikeskuse tegevus tulenebki konkreetsest inimesest, mitte sellest, mis me ise arvame, et talle meeldida võiks. Näiteks oleme märganud, kui palju rõõmu teeb meie noortele tandemjalgrattaga sõitmine. Meie sihtgrupi inimesed eriti ei saa mujalt sellist kogemust, mis on tavalistel inimestel igapäevane. Peame oluliseks oma töös küll rutiini, mis pakub turvatunnet, kuid samuti on tähtis minna vahel mugavustsoonist välja ja korraldada midagi erilist. Rõõmustavaid ja erakordseid sündmusi juhtub meil tihti.
Lastekeskuses toimib kooli nõukogu, kus osalevad vanemate esindajad ja täiskasvanute keskustes vanemate või eestkostjate esinduskogu. Selle kaudu on sügava puudega inimeste ja nende perede muresid või väljakutseid tõstatatud ühiskonnas ka laiemalt.
Turvaline koht väljaspool kodu on väga oluline, et meie teenuse kasutajad saaksid võimaluse oma sotsiaalseid, igapäeva- ja kommunikatsioonioskusi arendada ning rakendada, olla koos eakaaslastega mõnusas kodusarnases keskkonnas, kus on võimalus suhelda ja koos midagi toredat ette võtta. Teame, et see aeg, mis teenuse kasutaja meie tugikeskuses veedab, on väga suur osa tema elust. Meil on neid, kes on tugikeskusega seotud juba üle 20 aasta.
Tajume vastutust, et tugikeskuses veedetud ajal oleks tähendus meie teenuse kasutajatele. Oma tegevusega ja olemasoluga saame kindlasti mõjutada oma laste ja täiskasvanud teenusekasutajate elukvaliteeti. Teame, et väljaspool tugikeskust ei ole kõigil meie lastel ja täiskasvanutel palju sõpru või tegevusvõimalusi, reise, seiklusi. Meie tegevusel on tähendus ja see on meie vastutus.
Meie meeskond
Tugikeskuse oluline väärtus on meie meeskond. Tugikeskuse asutamisest alates on olnud meie eesmärk tagada keskkond, mis toetab erivajadusega laste ja täiskasvanute igakülgset arengut. Asutuses ei ole kõige tähtsamad kallid vahendid, vaid see, kuidas olemasolevaid võimalusi kasutatakse. Sarnaselt meie teenusekasutajatega veedavad viljakaima aja päevast tugikeskuses meie töötajad. Tähtis on säilitada tunne, et tööl on tähendus ja tegevus on inspireeriv. Vastutajatena on meil endil võimalus luua tegevusi ja emotsioone, mis elu rikastavad.
Aastatega on tugikeskuse juurde moodustunud professionaalne, heas mõttes ambitsioonikas ja ühtehoidev meeskond, kes viib aktiivselt tugikeskuse visiooni ellu ja loob valdkonna arenguks võimalused. Meeskonnaliikmete hea energia on väga oluline. Kord aastas on tugikeskuse üksustes üritused, kus tegevusjuhendajad ja terapeudid esitlevad oma häid kogemusi, räägivad eduelamustest ja igapäevatööst, mis võivad inspireerida kolleege. Oluline on teiste tööd tunnustada ja uute eesmärkide seadmisel kõigi osaliste koostöö. Heade praktikate jagamise päeva mõte on muutuse tegemine positiivsuse levitamise ja oma töö eduelamuste jagamise kaudu.
Peame oluliseks inspireerida ja julgustada meie sihtrühma inimestega töötama.
Käo Tugikeskus on olnud kindlasti valdkonna spetsialistide kasvulava. Meie asutusest pärit spetsialistid jagavad kogemusi kogu Eestis. Oleme moodustanud koolitusmeeskonna, kes tegutseb aktiivse alternatiivkommunikatsiooni ja eripedagoogika valdkonna koolitajana alates 2013. aastast koostöös MTÜ-ga Inimeselt Inimesele. Alternatiivkommunikatsiooni arendamine innovaatiliste meetodite rakendamise kaudu on meie südameasi olnud juba tugikeskuse asutamisest alates, sest suhtlemine on inimese põhiõigus. Algul järgisime välisekspertide nõuandeid tugikeskuses, aga järk-järgult hakkasime jagama oma kogemusi väljapoole. Regulaarselt peavad meie asutuse spetsialistid loenguid Tartu ja Tallinna ülikoolis ning Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. Peame oluliseks inspireerida ja julgustada meie sihtrühma inimestega töötama.
Sageli algabki töötaja karjäär tugikeskuses praktikandi või asendusteenistujana, pärast sõlmitakse juba tööleping ja jäädakse tugikeskusega pikkadeks aastateks.
Väljakutsed ja arendusvõimalused
Käo Tugikeskus on üks väheseid asutusi Eestis, kus teenuseid saavad nii lapsed kui ka täiskasvanud. Tugikeskus on olemas 7–18-aastastele ja täiskasvanutele ning nende peredele kuni vanemad suudavad toime tulla pereliikme hooldamisega. Täiskasvanud teenusekasutajate vanemad on tugikeskuses pakutavat igapäevaelu toetamise teenust päeva- ja nädalahoiuna eesmärgistanud just kodunt lahti laskmise harjutamisena, mis võimaldab ka vanematel harjuda uue olukorraga, et nende täisealine laps ööbib väljaspool kodu. Kui tugikeskus saab pakkuda päeva- ja nädalahoiuteenust selle kõige õigemas tähenduses kodurühmades, siis annab see võimaluse tagada sujuv üleminek ühelt teenuselt teisele. Teenusel olles pakutakse tuge, kui on vaja minna üle ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele. On selge, et eriti Tallinna lähedal on puudu kohti, kus meie tugikeskuse teenustelt lahkuvad noored saaksid elama asuda ja mis oleks edaspidi nende oma kodu. Oleme saanud vanematelt tagasisidet, et nad ootavad turvalist kogu ööpäev tegutsevat asutust-kodu, mis võiks olla nende praeguse kodu lähedal. Siis säiliks side vanematekoduga, võimalusel ka teiste sugulastega. Lisaks on Eestis ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele endiselt pikad järjekorrad, sest kohtadest on puudus.
Teenusekasutajate vanematega suheldes teeb meile muret riiklike teenuste rahastajate suhtumine teenusekasutajate vajadustesse. Kui kehtivad nõuded ei võta arvesse kõigi teenusekasutajate eripära, siis see tähendab, et neid tuleks muuta. Oleme aktiivsed osalejad Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidus, et anda oma panus meie teenusekasutajate vajadustele paremini vastavate erihoolekandeteenuste väljatöötamisse ja arendamisse.
Käo tugikeskuse põhimõte on alati olnud, et lapsed ja täiskasvanud saaksid vajaduspõhiseid teenuseid ühest turvalisest kohast.
Meie teenusekasutajad ei ole klassikalise sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse või igapäevaelu toetamise teenuse kasutajad. Need on standardteenused, mille hulgast tehakse valik, kui teenusele soovijatele suunamisotsuseid väljastatakse. Raske või sügava liitpuudega inimesele, kelle iseseisva toimetuleku väljavaated on ahtad, on valikud üsna väikesed. Tugikeskuses saame näiteks pakkuda täiskasvanutele igapäevaelu toetamise teenust, mis on maksimaalselt 23 päeva kuus. Riigi rahastus aga ei kata täielikult igapäevaelu toetamise teenuse haldus- ega personalikulu.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamisel on oluline esitada teenuse rahastajatele aruandeid, milline on osutatud teenuse nähtav mõju ja tulemus. Aga kui räägime meie asutuse sihtgrupist, siis kahjuks on nähtavat ja kiiret arengut üsna võimatu esitleda või välja tuua. Tugikeskuse aastatepikkuse rehabilitatsiooniteenuste osutamise kogemuse põhjalt võib siiski kindlalt väita, et meie sihtgrupile on väga oluline ka regulaarne ning pikaajaline osalemine. Just nii tagatakse iga teenusekasutaja võimete maksimaalne väljaarendamine ja omandatud oskuste säilitamine. Rahastajate ootused ja meie võimalused ei lähe seetõttu kokku. Soovime, et teenused oleksid veel isikukesksemad ja paindlikumad ning arvestaks meie teenuse kasutajate vajadusi. Samuti on oluline, et asutusel on piisavalt vahendeid teenust kvaliteetselt osutada.
Keskkond ja ligipääsetavus
Aeg-ajalt tundub, et töö ligipääsetava ja nüüdisaegse keskkonna tagamise nimel ei lõppe kunagi. Tallinna linna asutusena teeme tihedat koostööd Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametiga, Tallinna linnavaraametiga, Tallinna linna planeerimiseametiga jt valdkonnaga seotud koostööpartneritega. Siiani on tugikeskuse kasutuses olnud hooned vajanud palju hoolt ja kohandusi. Oleme võtnud oma südameasjaks luua ligipääsetav ja nüüdisaegne keskkonnad, mis oleks Eestis eeskujuks ning arvestaks kõigi inimeste vajadusi.
Käo Tugikeskuse Maleva keskus asutati endise Tallinna lastekodu Kopli keskuse amortiseerunud majja, mis oli vaja enne renoveerida, et luua teenuse osutamise tingimused. Rekonstrueerimine toimus 2019. a novembrist kuni 2020. a oktoobrini linnavalitsuse raha toel. Tulevikus on kavas Maleva keskuse õueala asjakohaselt sisustada, mis mitmekesistab tegevusi värskes õhus.
Käo Tugikeskuse Pae keskus asub Lasnamäel ja tegutseb vanas, nüüdseks amortiseerunud lasteaiahoones. See oma 1985. aasta arhitektuurse lahendusega takistab erivajadusega teenusekasutajatele isikukesksete teenuste osutamist ega ole turvaline. Ruumilahendused ei võimalda kujundada moodsate abivahendite kasutamiseks terviklahendusi (näiteks paigaldada ruume ühendavaid laesiinidega tõstukeid). Tallinna linna 2022. aasta eelarves on Pae uue keskuse projekteerimiseks planeeritud 300 000 eurot ja eelarvestrateegiaga aastateks 2022–2025 ehituse kogumaksumuseks viis miljonit eurot. Uus hoone tagab tingimused nüüdisaegse, ligipääsetava ja teenusekasutajate vajadustele vastava keskkonna loomiseks. Ajakohased ja loogilise ülesehitusega arhitektuurilahendused võimaldavad meil luua terviklahendusi. Pae keskuses rajati eelmisel aastal atraktiivne õueala, mis on kujundatud, arvestades ka uue hoone ehitamise võimalust.
Lastekeskuses on valmis nüüdisaegse ja ligipääsetava saali juurdeehituse projekt. Selle elluviimine annab omakorda palju uusi tegutsemisvõimalusi.
Eestis on praegu mitu kriisi, millega tuleb tegeleda, kuid erivajadustega inimestega töötades ei või me lubada inimlikkuse kriisi tekkimist ega inimliku näo kaotamist. Selle ärahoidmiseks peame tugikeskuses hästi teadma, kelle jaoks ja mida teeme ning mida vajame oma tegevuseks.
Autor: Jane Langemets. Käo Tugikeskuse kvaliteedijuht
Rohkem infot Käo Tugikeskuse tegevuse kohta www.kaokeskus.ee ja ela meile kaasa Facebookis.
Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 3/2022
