Ajalugu

  • 1994 15. aprillil kinnitati Tallinna Linnavalit­suse määrusega Tallinna Liitpuuetega ja Sügava Vaimupuuetega Laste Rehabili­ta­tsiooni­keskuse põhikiri, millega pandi alus Päevakeskus Käo loomisele. Keskuse loomisele aitasid kaasa EVPI Tugiliidu aktiivsed vanemad/ eestkostjad, EV Sotsiaalministeerium ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Selle ajani olid Tallinna linna raske ning sügava vaimupuudega lapsed olnud ilma igasugusest nende vajadustele vastavast arendamisest ja õpetamisest. Samal aastal telliti arhitektuurifirmalt "Akvar" endise Kaitseministeeriumile kuulunud lasteaiahoone asukohaga Käo tn. 53 ümberehituse projekt, mis vastaks raske ja sügava vaimupuudega laste vajadustele. Keskuse renoveerimine planeeriti läbi viia kolmes etapis.
  • 1995 alustati ehitustöödega, mida finantseerisid Eesti Vabariigi Valitsus, Majandusministeerium ja Eesti Puuetega Inimeste Fond. Vaatamata mõne linnavolikogu liikme ja ametnike vastuseisule (vt www.epl.ee/artikkel_175.html&P=1), mis tulenes linnaeelarve rahanappusest, valmis keskuse esimene etapp 1996 aasta suveks (vt www.epl.ee/artikkel/9664).
  • 1996 1. septembril võeti keskusesse vastu esimesed 14 last, tööd alustati kahes rühmas.
  • 1997 teenusele lisandus 12 last ja keskuses tegutses neli rühma 28 lapsega.
  • 1998 teenusele lisandus aasta jooksul juurde 8 last ja keskuses töötas viis rühma.
  • 1998 15. mail nimetati Tallinna Linnavalitsuse määrusega keskus ümber Päevakeskuseks Käo.
  • 1999 Lähtudes Tallinna linna puuetega laste vajadustest ehitati kevadel väljaehitamata basseini­kompleks ümber rühmaruumiks (tänane Kirsi rühm). Koolihariduse andmist lastele hakkas keskuse ruumides korraldama Tallinna I Internaatkool. Esmakordselt loodi Eesti hoolekande- ja haridussüsteemis mudel, milles olid ühitatud haridus- ja hoolekandeseadusega ettenähtud võimalused hariduse tagamiseks ka neile lastele, kellel tingituna erivajadustest tavakoolis õppimine oli raskendatud või peaaegu võimatu. Päevahoiuteenust ja kooliharidust hakkas saama 34 last.
  • 2000 valmis ehituse kolmanda etapina keskuse saal.
  • 2001 autasustati Päevakeskus Käo direktorit Merike Melsast Eesti Punase Risti V klassi ordeniga.
  • 2002 määrati Päevakeskus Käo EV Sotsiaalministeeriumi poolt rehabilitatsiooniteenuste koordineerijaks Tallinnas.
  • 2003 Moodustati Päevakeskus Käo juurde rehabilitatsioonimeeskond ja alustati riigi poolt finantseeritavate teenuste pakkumist.
  • 2004 2. jaanuaril avati Päevakeskus Käo juurde uus üksus Lasnamäel, kus hakati pakkuma päevahoiuteenust 40-le täiskasvanud raske ja sügava vaimu- ning liitpuudega teenusesaajale alates 18-ndast eluaastast. Aasta lõpus alustati täiskasvanute keskuse ruumide renoveerimise projekteerimisega.
  • 2005 aasta alguses valmis lastekeskusesse juurdeehitusena autismispektrihäirega laste eripärale vastav rühmaruum ja personaliruum. Aasta lõpus alustati täiskasvanute keskuse ruumide renoveerimisega. Ehituse käigus rajati lisaks päevahoiuteenuse osutamiseks vajalike tegevusruumidele uued ruumid ööpäevaringse teenuse pakkumiseks korraga viiele teenusesaajale (intervallhoiuteenus). Renoveerimistöid ja ruumide sisustamist finantseeriti Tallinna Linna eelarvest.
  • 2006 mais avati lastekeskuses korrastatud õueala, mille finantseerimine toimus projektipõhiselt.
  • 2006 augustis avas taas oma uksed renoveeritud täiskasvanute keskus Pae tänaval. Alustati intervallhoiuteenuse pakkumist.
  • 2006 1. septembril alustas lastekeskuses tööd nägemis- ja liitpuudega laste rühm. Lastekeskuses sai erinevaid hoolekande-, hariduse- ja rehabilitatsiooniteenuseid kokku 42 last.
  • 2006 septembris toimus Päevakeskus Käo 10. aastapäeva konverents Viinistul.
  • 2006 Soome Kehitysvammaliitto aastakonverentsil Tallinnas anti Päevakeskus Käo direktorile Merike Melsasele ja Tallinna I Internaatkooli direktori asetäitjale Linnu Maele üle Aino Miettineni nimeline auhind. Aino Miettinen oli Soome vaimupuudega inimeste inimväärse elu ja võrdväärse ühiskonnaliikmena eksisteerimise nimel tegutseja ning vaimupuudega inimestega tehtava töö olulisim arendaja aastatel 1930-1950.
  • 2007 Tallinna Lastekodult anti täiskasvanute keskusele Pae tn üle 2 rühmaruumi, mis võimaldas osutada päevahoiuteenust 48-le teenusesaajale.
  • 2008 Päevakeskus Käo direktorile Merike Melsasele anti üle Tallinna linnale osutatud eriliste teenete eest Tallinna teenetemärk.
  • 2008 Päevakeskus Käo akrediteeriti Euroopa Liidu noorsooprogrammi Euroopa Noored Vabatahtliku Teenistuse organisatsioonina.
  • 2008 1. septembril alustas Päevakeskus Käo täiskasvanute keskuses koostöös Tallinna Kopli Ametikooliga kutseõpet kodumajanduse eriala I kursusel 7 noort.
  • 2009 1. septembril alustas Päevakeskus Käo täiskasvanute keskuses koostöös Tallinna Kopli Ametikooliga kutseõpet kodumajanduse erialal I kursusel 8 noort.
  • 2010 1. septembril alustas Päevakeskus Käo täiskasvanute keskuses koostöös Tallinna Kopli Ametikooliga kutseõpet kodumajanduse erialal I kursusel 5 noort.
  • 2011 1. septembril alustas Päevakeskus Käo lastekeskuse ruumides tööd MTÜ Inimeselt Inimesele Käo Põhikool. Kool on HEV lastele, kellele nõustamiskomisjon oli soovitanud õpet põhikooli lihtsustatud riikliku õppekavas alusel toimetuleku- või hooldusõppes.
  • 2012 Tallinna Lastekodu Kopli keskus andis Päevakeskusele Käo üle maja Maleva 16, Tallinnas.
  • 2012. a. suvel toimus Maleva tänava ruumides kahe rühmaruumi ja söögisaali renoveerimine. 1. oktoobril alustas tegevust Päevakeskus Käo Maleva keskus (täiskasvanutele). Maleva keskuses avati kaks rühma täiskasvanud teenusesaajatele. Kokku 15 teenusekasutajat.
  • 2013 Päevakeskus Käo on sertifitseeritud EQUASS Assurance kvaliteedimärgiga.
  • 2014 Maleva keskuses avati täiendavad kaks rühmaruumi, kus saavad teenuseid 24 teenusesaajat.
  • 2016 septembris tähistas Päevakeskus Käo oma 20. tegevusaastat Glehni lossis.
  • 2017 renoveeriti Maleva keskuse peasissepääs ja galerii. 
  • 2017 renoveeriti Maleva keskuses ESF projekti raames intervallhoiuteenuse ruumid.